Kodanikupäev 2022
- Üksikasjad
Traditisooniliselt tähistame oma koolis kodanikupäeva. Sel aastal jagasid 9. klassi õpilased oma kõnedes mõtteid teemadel:
„Inimene, kelle kätes on hea raamat, ei saa kunagi olla üksildane“ Carlo Goldoni „Mis meid siia tõi, ei vii meid enam edasi“ Toomas Hendrik Ilves
Kuidas mina saan aidata?
„Kangelane – see on kõige lühiajalisem amet maailmas“ Anonüümne autor Internetis
Energiakriis – võimalus arenguks või oht taandarenguks?
Olla vaba tähendab oskust valida.
Ajalooõpetaja Jane Pääsukene ja eesti keele õpetajad Riin Grossmann, Carmen Luts, Kristiina Järve ja Kristel Kruuse
Kadrikarneval 2022
- Üksikasjad
24. novembril toimus meie kooli aulas kadrikarneval algklassidele. 5. klasside õpilased tutvustasid kadripäeva, mis on ilus rahvakalendri tähtpäev ja tähistab talve tulekut.
Vikipeedia andmetel sai Euroopa rahvaste seas püha Katariina populaarseks karjakasvatuse kaitsepühakuna. Eestis kujunes kadripäev 16. sajandil. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd.
Kadripäeva lahutamatu osa, kadrisandiks käimine, pärineb ajast, mil mööda maad rändasid ande koguvad kloostrite kerjusmungad, kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna sanctus ("püha") ning kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne. Seetõttu arvataksegi, et eestipärane "kadrisant" tuleneb püha Katariina (Kadri) santidest.
Kadrisandid on riietatud valgetesse riietesse, mis arvatavalt sümboliseeris piima (legendi järgi voolas pühaku hukkamisel tema kehast vere asemel piim). Piima seostati ka karjakasvatusega.
Kadripäeval kogunes saali palju algklasside õpilasi, kes olid valges kadripäevalikus riietuses. Viiendikud esitasid kadripäeva kombestikku tutvutavat näidendit ja mõistatusi. Kõik koos laulsid kadrilaulu ning tantsisid seltskonnatantse ("Tibutants, "Kes aias", "Mul on üks tore tädi", "Lapaduu", "Bugi", "Kaks sammu sissepoole" jne). Peo lõpetas kadridiskotants.
Aitäh kõikidele esinejatele, osalejatele ja korraldajatele!
5. klasside nimel Kristel Kruuse
Vana ese minu kodus
- Üksikasjad
Meie koolis on traditsiooniks saanud 5. klassi ajaloo õppimise alustamisel uurida oma suguvõsa vanu esemeid, et õppida neid väärtustama. See loovülesanne on lõimitud kirjandusega.
Oodatavad õpitulemused
Õpilane
1) kasutab kontekstis mõisteid kirjalik allikas, suuline allikas, esemeline allikas;
2) leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid;
3) töötab lihtsamate allikatega;
4) oskab koostada lihtsamat ajaliini ja lühijuttu ajaloolisest esemest ning mineviku eluolust.
Ülesande kirjeldus:
• millise ajalooallikaga on tegu (esemeline, kirjalik, suuline, audiovisuaalne);
• kirjelda valitud ajalooallikat (kui vana see on; milleks seda kasutati, millest see tehtud on jms);
• pane selle kohta kirja mõni selle allikaga seotud mälestus (küsi vanema abi!).
Joonista või kleebi juurde pilt sellest ajalooallikast.
Meie ajalooõpetaja Ester Barkala kogemus:
Õpilaste kirjutatud uurimuslikud lood, kus 5. klassi lapsed said suhelda vanemate ja vanavanematega, näitavad, kui oluline on teada ja hoida oma suguvõsas, perekonnas alles hoitud esemeid. Õpetajana oli äärmiselt põnev lugeda näiteks põlvest põlve pärandatavatest ehetest, kunstitöödest, mänguasjadest, aga ka pressrauast, Piiblist ja vanadest autodest. Kõik see on süvendanud õpilaste ajaloohuvi ja tahet hoida nii esemeid kui lugusid nende kohta.
Ajalooklassis 220 on võimalus paremaid ja huvitavamaid töid lugeda ja vaadata!
