Uus toon helitehnikaruumile!
- Üksikasjad
Kus?
Tartu Veeriku Kooli helitehnikaruumis
Miks?
Seintele olid tekkinud praod, värv oli kulunud, maha koorunud, määrdunud.
Kes?
Kert Kruuse, Gregor Vool, Albert Johannes Maran (9.a)
Juhendajad?
Meelis Kello (remonditööline) ja Ricard Vardja (meie kooli vilistlane, helitehnik)
Kuidas?
- Tassisime ruumist välja tehnika ning vana mööbli.
- Eemaldasime kõik ebavajalikud asjad.
- Kõik vajalikud vahendid viisime ventilatsiooniruumi.
- Organiseerisime kõik remondiks vajaliku (värvid, pintslid, värvirullid, liivapaber, ämber, maalriteip, pahtel, pahtlilabidad, kipsinuga).
- Võtsime ära põrandaliistud.
- Pahteldasime praod, lohud.
- Lihvisime liivapaberiga seinad siledaks, puhastasime tolmust.
- Värvisime kõik heliruumi seinad mitu korda.
- Puhastasime vaiba.
- Puhastasime liistud ja paigaldasime tagasi.
- Viisime tehnika ja toolid heliruumi.
Mida õppisime?
Õppisime pahteldamist, seinte värvimist, väikse eelarvega tegutsemist, taaskasutamist.
Õppisime koostööd tegema.
Mis meeldis?
Meeldis see, et sai ise värvimise ja pahteldamisega tegeleda. Jäid meelde Meelise ja Ricardi juhendamine ja vestlused elulistel teemadel.
Kert Kruuse (9.a)
Tartu Kooliteatrite Festival Sadamateatris
- Üksikasjad
Esinesime näiteringi vanema trupiga laupäeval, 22. aprillil Tartu Kooliteatrite Festivalil. Mõte osa võtta tuli meil juba jaanuaris pärast jõuluetendust, kuid Veurovisiooni proovide tõttu oli pikem vahe sees ja saime hakata proove tegema alles märtsis. Oli vaja ideed, millega lavale minna, ja head sõnumit, mis nii meile kui ka publikule hinge läheks ja puudutaks. Valisime Maia Punaku näidendi “Me saame hakkama”. Enne esinemist tegime koolis proove, arutasime riietuste üle ja tegime kõik, et saaksime hästi hakkama ning rolle veel usutavamaks teha.
Sadamateatris esinemine läks plaanipäraselt ja saime uue kogemuse suurel laval. Teatrimajas saime eraldi garderoobi, kus enne lavale minemist kogunesime ja veel viimast korda teksti harjutasime. Üllatuseks oli see, et laval polnudki kardinaid, millega olime algusest peale arvestanud. Olid ainult vaheseinad ning sellest tuli ka väike segadus lavalise liikumise osas. Aga me saime hakkama ja kõik läks väga hästi! Pärast rääkisime žüriiga ja saime esinemise kohta tagasisidet ja ka nõuandeid, kuidas järgmiseid lavastusi veel paremaks teha. Olime väga rõõmsad, et Pihel sai näitleja eripreemia! Pärast oli meil võimalus jääda ka teiste truppide etendusi vaatama.
See oli väga võimas kogemus ning armastus lava vastu on veelgi kasvanud! Näeme juba kevadkontserdil!
Meribel Salmistu, 9.d
Märtsikuu on emakeele ja teatrikuu
- Üksikasjad
13.- 17. märtsil tähistasime Veeriku koolis emakeelenädalat, mille raames toimus mitmeid üritusi ja tegemisi. Keskseks päevaks kujunes muidugi 14. märts, mil kogu koolipere tähistas emakeelepäeva.
Emakeelepäeva raames võeti rõõmuga ja aktiivselt osa emakeeleõpetajate eestvedamisel Vikerraadio e- etteütlusest. Mitmetesse ainetundidesse astusid sisse „ootamatud külalised” ehk kooli näiteringi liikmed, kes esinesid lühikese taideetendusega, kus peategelaseks oli loomulikult Kristjan Jaak Peterson.
Kooli pika õuevahetunni ajal oli võimalus paljudel osaleda sõnamängudes. Ilusat emakeelt aitasid lihvida ja täiendada nii Alias kui ka Sõnabingo. Lähtudes mõttest, et iga koolis töötav õpetaja on ka keeleõpetaja, siis kutsusid emakeeleõpetajad ka teisi õpetajaid põnevas keeleharjutuses osalema.
Loomulikult oli kooli stendidel mitmeid toredaid näituseid nii kõnekäändudest kui kirjanikest. Omaette elevust pakkuvaks kujunes sel aastal ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Ester Barkala eriilmeliste pastapliiatsite näitus I korruse fuajees. Näitusel oli vaadata umbes tuhandest pastapliiatsist vaid 150, nende hulgas oli eri riikidest ja linnadest, eri kujunduse ja suurusega, värvi ja valgustusega ning heliga pastakaid. Kollektsionäärist õpetaja tegi näitusel ka huvilistele õpilastele ekskursioone ja tutvustas sealhulgas Eesti pastakakogujate seltsi tegemisi.
Pastapliiatsil on ka oma ajalugu – just selle kirjutusvahendi leiutamise ajalugu, mis jääb aastasse 1943, mil Ungarist pärit vennad Lazslo ja Georg Biro patenteerisid kuulikesega pliiatsi.
