Erasmus+ õpiränne Põhja-Makedooniasse
- Üksikasjad
Täna täpselt kuu aega tagasi tulid viis Veeriku Kooli 8. klasside õpilast ja kaks õpetajat: Mirtel Aal, Liselle Järvekald, Kirke Kiidron, Gren Kukk, Karl Koka ning Monika Aviste ja Astrid Salumets Erasmus+ õpirändelt Põhja-Makedooniast. Õpiränne toimus 5.-11. november 2023. Projekti eesmärk oli laiendada õpilaste silmaringi, tõsta õpimotivatsiooni ja praktiseerida oma inglise keelt. Projekti tegi võimalikuks Euroopa Liidu rahastus. Õpilane Mirtel annab allpool lühikese ülevaate toimunud õpirändest:
Kohale lendasime kahe lennukiga ja läbi Frankfurti. Maandusime Põhja-Makedoonias pühapäeva pärastlõunal ning kohtusime seejärel kohe oma majutusperedega. Ärevus oli esialgu suur, kuid sõbralikke ja suhtlemisalteid makedoonlasi nähes ning end rahulikult uues kodus sisse seades see kadus koheselt. Igale eestlasele oli määratud kohalik kooli õpilane (kes oli ka ühtlasi majutaja), kelle klassis me ka tundides käisime.
Esmaspäeva saabudes sõime koolis hommikusöögi, hiljem kuulasime esitlust Põhja-Makedooniast ja tegime ka ise esitluse Eesti kohta. Pärast seda anti meile kaasa lõunasnäkk ja me läksime Skopje linnaga tutvuma. 8. ja 9. klassi õpilased ise rääkisid ja tutvustasid meile oma kodulinna ja vaatamisväärsusi - see oli väga põnev ja hariv jalutuskäik Makedoonia pealinnas. Skopjes on palju igasuguseid monumente ja kujusid (nt Skopje peaväljakul on Vana-Makedoonia kuningas Aleksander Suur hobuse seljas), enamasti on need ajaloost olulised inimesed. Ronisime Kale’i kindluse müüridel ning nautisime Vodno mäe otsast vaadet linnale.
Peaaegu iga päev käisime kuskil ekskursioonidel ja väljasõitudel, kus meile tutvustati makedoonia kultuuri ja ajalugu. Saime näiteks teada, et Skopjes oli elanud ja sündinud Ema Teresa, kes oli maailmakuulus nunn, kelle missiooniks oli rahu ja armastus ning haigete ja surijate aitamine. Rooma paavst kuulutas Ema Teresa 2016.a. ka pühakuks.
Teisipäeval külastasime Skopje loomaaeda, kus oli küll vähem loomi kui Tallinna loomaaias, kuid loomi oli paremini näha. Seejärel sõitsime Matka kanjonisse, jalutasime seal mööda väikest matkarada, piki kaljuseinu ning tutvusime vana hüdroelektrijaamaga, mis oli tehtud muuseumiks. Seal saime teada erinevate elektritootmise võimalustega, samuti anti makedoonia elektrisüsteemist ülevaade, räägiti hüdroelektrijaama ajaloost ja kuidas see oluline oli.
Kolmapäev oli vihmane, mis tähendas, et meie tegevused toimusid sees. Esimene tund, kus me olime oli majandus ja pärast seda oli bioloogia. Umbes kella 11 paiku kogunesime me sööklas, kus me nägime lauatäit kohalikke sööke ja magustoite. Ka meie pakkusime omaltpoolt Eesti toitude klassikat: kiluvõileivad, verivorst, hernesupp ja kamavahtu. Toiduained olid meil Eestist kaasa võetud ja poole tunniga oli meie rahvustoitudega teine laua pool kaetud. Pärast rikkalikku lõunat tuli kehaline kasvatus, kus me mängisime makedoonlastega segavõistkondades rahvastepalli. Eestlastel läks väga hästi, kaasaelamine oli tugev ja plaksutati uhkelt.
Neljapäeval oli pikem, 3-tunnine sõit Ohridisse, kus me kõndisime mööda väikseid vanalinna tänavaid ja imetlesime vaateid järvele ja mägedele. Tutvusime ka Ohridi ajalooliste ehitistega (sh vanalinnaga), mille kohta meile makedoonia õpilased jällegi ise jutustasid. Eriti jäi meelde iidne teater, saime teada, et toolidele oli vanasti nimed graveeritud. Arvati et see oli viis, kuidas istmeid reserveerida. Kuna makedoonlased on väga usklik rahvas, siis viidi meid Ohridis ka ühte mäe otsas olevasse kirikusse – Church of Saints Clement and Panteleimon – see oli väga uhke ning giid rääkis ka palju põnevat juurde.
Reedel tutvusime makedoonlaste rahvatantsuga, kus ka paar meile juba tuttavat tüdrukut tantsisid. Me saime kuulda ka nende koolikoori laulmas ja nende orkestrit saateks mängimas. Siis oli meie kord tutvustada ja laulda Eesti hümni (muide nende kool algab igal esmaspäeval rahvushümni kuulamise-laulmisega) ja õpetada neile ka üks tants. Õpetasime makedoonlastele kaerajaani ja saime ka kõik kenasti kaasa tantsima.
Laupäeval, 11. novembril, oli aeg minna tagasi Eestisse. Head aega ütlemine oli kurb, kuid hoiame läbi sotsiaalmeedia kontakti ning suhtleme ka kindlasti edaspidi.
Kokkuvõtvalt: kultuuriliselt on Põhja-Makedoonia ikka hoopis teistsugune riik kui Eesti, makedoonlased on väga sõbralikud ning loodus – mäed ja järved on imelised. Ilm oli meie reisi vältel üsna soe, temperatuuriliselt 15-23 kraadi. Tooksin välja ka kahekorruselised punased liinibussid ja tänavatel palju hulkuvaid sõbralikke koeri. Põhja-Makedoonias käimine oli väga tore kogemus, leidsime uusi sõpru ja kogesime kuidas oli elada teises riigis, õppisime palju makedoonia kultuuri, kommete ja elu-olu kohta – see oli vägagi silmaringi avardav õpiränne.
Järgmised õpiränded on tuleval aastal, sihtriigid on Itaalia ja Türgi. Õpirännete ja Erasmus+ projekti kohta saab täpsemalt lugeda Tartu Veeriku Kooli Erasmus+ kodulehelt siin: https://sites.google.com/veeriku.tartu.ee/tartuveerikuschoolerasmusproj?usp=sharing
õp Monika Aviste
Õpilasleiutajate riikliku konkursi eripreemia
- Üksikasjad
4.d klassi poisid Henri Alliksaar Williams ja Arti Angerjärv pälvisid Õpilasleiutajate riiklikul konkursil oma leiutisega «Kosmose lift» Transpordiameti eripreemia. Poiste leiutis võimaldaks inimestel reisida Kuule ja Marsile. Konkursitööd juhendas õpetaja Liisi Täht. Autasustamine toimus eelmisel teisipäeval Tallinnas Proto keskuses.
Kodanikupäeva kõnekoosolek 2023
- Üksikasjad
Traditsiooniliselt tähistatakse Tartu Veeriku Koolis kodanikupäeva kõnekoosolekuga, kus sõna saavad tublimad lõpuklasside õpilased.
7.-9. klasside õpilased kogunesid 27. novembril aulas ja üheskoos kuulati kümmet kõnet. Madis Sööt, Mattias Tamme, Heinrich Ritso, Birgit Sõber, Jakob Kalmus, Kedilin Rägo, Aron Künnapuu, Marta Niklus, Martin Vels ja Marii Vlassov kõnelesid järgmistel teemadel:
Kui Sina ei vali, siis valitakse Sinu eest
„Kui püsib uudishimu ja huvi õppimise vastu, siis kestab ka tark ja haritud Eesti“ Alar Karis
Kes midagi ei küsi, see ei õpi midagi
Liikumine on edu pant
Õpi end vabaks
Minna ei taha, kuid jääda ei saa
Tehisintellekti ohud ja võimalused õppetöös
Üheksandikud mõtlevad maailma, riigi ja enda tulevikule, tunnevad muret ärevate aegade ja liigse mugavuse tõttu, ent leiavad, et igaühel on õigus, võimalus ja pisut ka kohustus maailma, riigi ja enda elu paremaks muuta.
Kodanikupäeva kõnekoosolekule eelnesid kõnevõistlused klassides, kus sõna said kõik üheksandikud: toimus kaks kõnevõistlust (9.a ja 9.d; 9.b ja 9.c). Kodanikupäeva kõnevõistluseks valmistuti mitme nädala jooksul ühiskonnaõpetuse ja kirjandustundides. Õpilasi juhendasid õpetajad Jane Pääsukene, Elli Kõiv, Kristel Kruuse ja Kristiina Järve.
Otsime matemaatikaõpetajat osalise koormusega
- Üksikasjad
Tartu Veeriku Kool ootab oma kollektiivi osalise koormusega matemaatikaõpetajat (0,8).
Töö sisuks on II-III kooliastme õpilaste õpetamine, nende õppimise toetamine, et nad omandaksid sügavad teadmised matemaatikas.
Oled sobiv kandidaat, kui omad
- kõrgharidust (võib olla omandamisel);
- ettevõtlikkust;
- julgust, soovi ja loovust õpilastega töötamiseks;
- korrektsust ja täpsust.
Omalt poolt pakume:
- 56 kalendripäeva puhkust;
- 1 tasustatud tervisepäeva aastas;
- toredaid ühisüritusi;
- meeldivat ja toetavat kollektiivi.
Haridust tõendavad dokumendid, CV ja kandideerimisavaldus saata e-posti aadressile
Evald Sepp, direktor, 746 1752, e-post:
Robotex international 2023
- Üksikasjad
Uudishimu päeval said Tartu Veeriku Kooli kolm robootikavõistkonda võimaluse kasutada oma eelvoorudes kättevõidetud priipääsmeid Robotex International 2023 võistlustele. Üritus toimus 17. novembril Tallinnas Unibet Arenal.
Võistlused olid äärmiselt pingelised, sest osalejaid oli kokku tulnud 26. erinevast riigist. Meie kooli õpilased osalesid alla 14-aastaste Lego Sumo robotite võistlusel. Võistlus toimub ringikujulisel alal, kus võistleja peab vastase roboti eelnevalt pealelaetud programmi abil võistlusareenilt välja puksima.
Lego Sumo areenil toimus 12 alagrupi mängu, kus igas grupis oli 7 võistlejat. Alagruppidest sai edasi vaid võidutiim.
Meie kõige noorema võistkonna tüdrukud Loreth Korbits (4.c) ja Lisanna Teppo (4.c) said näha, kuidas toimuvad suurvõistlused ja missuguseid erinevaid roboteid on võimalik üldse ehitada. Kindlasti annab see neile järgmisteks võistlusteks suure eelise.
Teine võistkond, mille liikmeteks olid Sander Leškin (5.d) ja Hannes Rootalu (5.c), võitlesid endale oma alagrupis välja tubli 3. koha.
Kolmas võistkond, koosseisus Rimo Kupper (7.a), Markus Nachbar (7.d) ja Ott Robin Uusmaa (7.a), olid lausa nii edukad, et võitsid oma alagrupi mängud ja pääsesid 12 parima sekka. Kahjuks seekord tervet võistlust võita veel ei õnnestunud.
Siiski väljendasid kõik kolm tiimi valmisolekut järgmisel korral sumoringidest võitjatena väljuda. Üritus näitas selgelt seda, et meie koolis on võimalik õppida maailmatasemel robootikat, mis ei jää varju ka kõvematele tegijatele nagu Lõuna-Korea või Ameerika Ühendriigid.
õp Mari Timmi
