Õpetajate muljeid Comeniuse koolidevahelise koostööprojekti esimeselt reisilt
Esimene reis viis meid Türgi sisemaale Karhamanmarassi, mis on suuruselt Türgi 17. linn. Elanikke aga sama palju, kui meil Eestis kokku – 1,2-1,5 miljonit.
Tavapärase sooja ilma puudumise korvas väga tuline vastuvõtt. Kõik kohalesaabunud õpetajad Poolast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Inglismaalt ja Eestist tõdesid üllatusega, et nad olid väga-väga oodatud.
Saime kõndida punasel vaibal ja kuulata laste häälekat kaasaelamist meie saabumisele. Kõik kooli umbes 500 last üritasid külalistega isiklikult tuttavaks saada. Esineti rahvatantsudega ja koheselt haarati ka külalised tantsuringi. Lapsed olid väga viisakad, samas vahetud ja suhtlemisaldis. Külastasime ka koolitunde, kus õpilased näitasid oma oskusi, esitasid küsimusi ja püüdsid kõik meie fotode peale jääda. Kool töötab kahes vahetuses ja keskmiselt on õpilastel päevas 6 tundi. Koolis lõunat ei anta, igaüks sööb kodus.
Vastuvõtva kooli sõbralik ja kokkuhoidev kollektiiv võttis ühiselt osa kõigist projekti üritustest. Peale tööalaste kogemuste vahetamise saime järele proovida, kuidas on võimalik päevas juua „kümneid tasse tšaid”, rätsepaistes süüa kitseliha ja harjuda ära palvusele kutsuva tavapäratu heliga. Õppisime tundma kohalikke kombeid ja tavasid.
Lahku minna oli kurb, kuid teame, et nii õpilaste kui õpetajate taaskohtumised on veel ees. Ja vaatamata meie reisiseltskonna korduvatele pagasikaotustele, paksule lumesajule Türgis ja relvastatud läbiotsimisele, ei vähendanud see soovi ka edaspidi reisida.
Õpetajad Astrid Salumets, Aili Kadaste ja Reet Tallo
