Tartu Veeriku Kooli hindamise korraldus
Tartu Veeriku Kooli kodukorra lisa 3.
Viimati uuendatud: 29. august 2024
Alus: Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
1. Üldsätted
1.1. Hindamise alused
1.1.1. Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekava ja selle alusel koostatud kooli õppekava nõutavatest teadmistest ja oskustest.
1.1.2. Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.
1.1.3. Kui õpilasele on vastavalt PGS § 18 lähtuvalt koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.
1.2. Hindamise eesmärk
Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on
1) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;
2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;
3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
4) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.
Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on
1) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
2) motiveerida õpilast sihipäraselt osalema õppetegevuses.
1.3. Hindamisest teavitamine
1.3.1. Teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustavad õpilastele klassiõpetajad ja aineõpetajad iga trimestri algul.
1.3.2. Õpilasel on õigus saada teavet oma hinnete/hinnangute kohta klassijuhatajalt ja/või aineõpetajalt ja/või e-päevikust.
1.3.3. Lapsevanemad saavad teavet õpilase õpitulemuste kohta e-päeviku vahendusel.
1.3.4. Trimestrite õppe tulemustest teavitatakse õpilasi ja nende vanemaid e-päeviku vahendusel. Klassitunnistuse saavad I kooliastme õpilased iga trimestri lõpus, II ja III kooliastme õpilased õppeaasta lõpus.
1.3.5. Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja.
1.3.6. Kooli õppekavas sätestatud hindamise korralduse avalikustab kool avaliku teabe seaduse alusel kooli kodulehel.
2. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus
2.1. Koolis rakendatakse õppimist toetavat hindamist, mille all mõistetakse õppe kestel toimuvat pidevhindamist, kus õigeaegse tagasiside kaudu keskendutakse õpilase tugevatele külgedele ning kavandatakse vajakajäämiste arendamiseks edasise õppimise eesmärgid ja suunad. Õppimist toetav hindamine annab sõnaliste hinnangute kaudu võimaluse anda õpilasele tagasisidet ka tema hoiakute ja väärtushinnangute kohta. Tagasiside on I kooliastmes sõnaline ning II ja III kooliastmes sõnaline ja/või numbriline. Kokkuvõttev hinne väljendatakse I kooliastmes sõnalise hinnanguna, II ja III kooliastmes numbriliselt viiepallisüsteemis.
Oskusainete (muusika-, kunsti-, töö- ja tehnoloogiaõpetus ning kehaline kasvatus) ja inimeseõpetuse kokkuvõtval hindamisel rakendatakse II kooliastmes mitteeristavat hindamist (arvestatud/mittearvestatud), trimestri jooksul antakse õpilastele ja nende vanematele sõnalist tagasisidet.
2.2. Õpilane kaasatakse hindamisprotsessi, arendatakse tema oskust seada eesmärke, võimaldatakse enesehindamise kaudu hinnata oma õppimist ja käitumist ning tõsta õpihuvi.
2.3. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste, esituste, kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase arengut, tema teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.
2.4. I kooliastmes teavitab klassiõpetaja õpilasi ja nende vanemaid pingutust nõudvate ülesannete (PNÜ) hindamise ajast ja vormist e-päeviku kaudu hiljemalt nädal enne tööd. II ja III kooliastmes teeb vastava õppeaine õpetaja trimestri esimese nädala jooksul õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused. Hindeliste soorituste aja teatab õpetaja õpilastele hiljemalt 2 nädalat enne PNÜd ja fikseerib selle Stuudiumi arvestuste kalendris. Õppekoormuse ühtlustamiseks kooskõlastab aineõpetaja tähtajad kolleegidega. Kui õpilane teavitamise ajal puudub, pöördub ta informatsiooni saamiseks aineõpetaja poole.
2.5. Õpilane sooritab 8. klassis lõpueksami ainete hulgast vabalt valitud õppeaines üleminekueksami. Üleminekueksami sooritusprotsent märgitakse tunnistusele. Kui sooritusprotsent on alla 50, on õpilasel 14 päeva jooksul võimalus sooritada järeleksam.
2.6. Õpilane sooritab 8. klassis loovtöö. Loovtöö nõuded, läbiviimise tingimused ja kord on esitatud kooli kodulehel.
2.7. Kool osaleb riiklikes tasemetöödes ja vajadusel korraldab kooli tasemetöid. Tasemetöid ei hinnata. Tasemetöö tulemus kajastub tunnistusel protsendina.
2.8. Kui suulist vastust, esitust, kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik“ või „nõrk“ või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Mitterahuldava hinde järelevastamine toimub eelneval kokkuleppel aineõpetajaga, aga mitte hiljem kui 14 kalendripäeva jooksul hinde teatavaks tegemise päevast. Töö sooritamise tähtaja fikseerib aineõpetaja e-päevikus (jutumullis). Teistkordsel ebaõnnestumisel on õpilane kohustatud osalema ainekonsultatsioonis, et omandada vajalikud oskused. Õpilase haiguse või põhjusega puudumise korral võib kokkuleppel õpetajaga toimuda järelevastamine ka hiljem.
2.9. Kui töö sooritamisel tuvastatakse lubamatu kõrvalise abi kasutamine, hinnatakse vastavat suulist või kirjalikku esitust, praktilist tööd või tegevust hindega „nõrk“, mis ei kuulu järelvastamisele.
2.10. Õpilast, kes ei kasuta kokkulepitud ajal oma järelevastamise õigust/kohustust, hinnatakse hindega „nõrk“ või jääb kehtima varem saadud mitterahuldav hinne („puudulik“, „nõrk“). Hinne on lõplik ja ei kuulu vaidlustamisele.
3. Hinded viiepallisüsteemis
Hindega „5“ („väga hea“) hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „5“, kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
Hindega „4“ („hea“) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „4“, kui õpilane on saanud 75–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
Hindega „3“ („rahuldav“) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „3“, kui õpilane on saanud 50–74% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
Hindega „2“ („puudulik“) hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „2“, kui õpilane on saanud 20–49% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
Hindega „1“ („nõrk“) hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „1“, kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
4. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted
4.1. I kooliastme õpilaste kokkuvõtvateks hinneteks on trimestri lõpus sõnalised hinnangud.
4.2. II ja III kooliastme õpilaste kokkuvõtvateks hinneteks on õppeaine numbriline või sõnaline trimestri- ja aastahinne/hinnang.
Trimestrihinne pannakse välja trimestri lõpul antud perioodi jooksul saadud pingutust nõudva(te) ülesanne(te) hinnete alusel. Trimestrihinne on lõplik ega kuulu parandamisele. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud trimestrihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.
Oskusainete mitteeristaval hindamisel loetakse trimestri tulemus arvestatuks, kui õpilane on sooritanud kõik trimestri pingutust nõudvad ülesanded vähemalt algtasemel. Vastavate ainete tasemed on kirjeldatud ainekavades. Õppeainetes, mis toimuvad üksnes I või II poolaastal, moodustub kokkuvõttev hinne kahe trimestrihinde alusel.
4.3. Õpilasele, kelle trimestrihinne on „puudulik“ või „nõrk“ või „mittearvestatud“ või on jäetud hinne välja panemata, määrab õppenõukogu aineõpetaja ettepanekul mõne tugimeetme (konsultatsioon, logopeediline abi, õpiabirühm, täiendav õppetöö) või koostab aineõpetaja selles õppeaines individuaalse õppekava. Õpiabi eiramisel ei ole õpilasel õigust diferentseeritud (individuaalsust arvestavale) hindamisele, sealhulgas lõpueksamitel.
4.4. Kui õppeaine trimestrihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud õppenõukogu poolt kehtestatud aja jooksul võimalust järele vastata, hinnatakse trimestrit hindega „puudulik“ või „mittearvestatud“.
5. Õpilase järgmisse klassi üleviimine, täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine
5.1 Aastahinnete või -hinnangute alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta ta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu.
5.2. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles on oodatavad ainekava õppetulemused saavutamata ning kujunev trimestri- või aastahinne oleks „puudulik“, „mittearvestatud“ või kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang. Aastahinne või - hinnang pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
5.3. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel õppeülesandeid, et omandada õppekavas nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast viimase õppeperioodi lõppu.
5.4. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik“, „mittearvestatud“, kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.
5.5. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik”, „mittearvestatud“ või antud samaväärne sõnaline hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.
5.6. HEV-õpilaste puhul arvestatakse individuaalses õppekavas märgitud erisusi järgmisse klassi üleviimise ajas.
6. Põhikooli lõpetamine
6.1 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
6.2. Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt rahuldavad, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud positiivsele tulemusele eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.
6.3. Põhikooli lõpetanuks võib lapsevanema või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega lugeda ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele: 1) kellel on õppeaine viimane aastahinne või üks eksam sooritatud negatiivsele tulemusele; 2) kellel on kahe õppeaine viimane aastahinne või kaks eksamit sooritatud negatiivsele tulemusele.
6.4. Haridusliku erivajadusega õpilasele, kelle individuaalne õppekava sätestab teistsugused nõuded võrreldes riikliku õppekavaga, on lõpetamise aluseks individuaalse õppekava õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel (ühtsete küsimustega põhikooli lõpueksamitöö kohandamine, abivahendite kasutamine, koolieksam vms) vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.
7. Käitumise ja hoolsuse hindamine
7.1 Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega „eeskujulik“, „hea“, „rahuldav“ ja „mitterahuldav“. Käitumise ja hoolsuse hinde kujundab klassijuhataja, arvestades kolleegide hinnanguid. Tähelepanekud õpilase käitumise ja hoolsuse kohta fikseerib aineõpetaja e-päevikus.
7.2 Käitumise hindamise aluseks on üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis (sh töörahu hoidmine tunnis) ning kooli kodukorra täitmine (sh hilinemised ja puudumised).
7.3 Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
7.4 Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärgiks on suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, täitma kooli kodukorda ning motiveerima õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.
7.5 Käitumise- ja hoolsuse trimestri ja aastahinde kujundab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega/arvestades aineõpetajate hinnangutega.
| käitumine | hoolsus | |
| 5 – eeskujulik | Käitumishindega „eeskujulik" hinnatakse õpilast, kes täidab kooli kodukorda ja järgib kõiki üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide harjumuspäraselt eeskujulikult ja järjepidevalt. Ta käitub kõikides ainetundides eeskujulikult, väldib häirivat käitumist, ei häiri tunnikorda, ei kasuta õpetaja loata multimeediavahendeid, käitub nii õpetajate, kaasõpilaste kui ka teiste koolitöötajatega sõbralikult, lugupidavalt, abivalmilt. Ta on viisakas, heatahtlik ja salliv kaasõpilaste ja koolitöötajatega, täidab endale võetud kohustusi. Stuudiumis on enamiku aineõpetajate (minimaalselt 90%) hinnang tema käitumisele „eeskujulik“. Ta ei hiline ega puudu põhjuseta. | Õpib järjepidevalt ja võimetekohaselt, ei ole trimestri vältel saanud õppimata jätmise pärast mitterahuldavaid hindeid, huvitub oma õpitulemuste parandamisest; ei jäta mõjuva põhjuseta täitmata koduülesandeid ja peab tähtaegadest kinni; vajalikud õppetarbed on alati kaasas ja korras; osaleb aktiivselt tundides ja töötab kaasa; hoiab pidevalt korras oma muud koolis kasutatavad vahendid/tarvikud; tema töökoht on alati korras. |
| 4 – hea | Käitumishindega „hea" hinnatakse õpilast, kes täidab kooli kodukorda. Ta käitub ainetundides hästi, mõnikord vajab õpetajapoolset meeldetuletamist, ei kasuta õpetaja loata multimeediavahendeid. Ta on viisakas õpetajatega, kuid esineb üksikuid suhtlemisprobleeme kaasõpilastega, esineb teistega mittearvestamist. Trimestri jooksul võib esineda üksikuid märkusi, põhjuseta puudumisi ei ole ning maksimaalselt 1–2 hilinemist trimestris. | Õpib järjepidevalt ja võimetekohaselt, ei ole trimestri vältel saanud õppimata jätmise pärast mitterahuldavaid hindeid, huvitub oma õpitulemuste parandamisest; ei jäta mõjuva põhjuseta täitmata koduseid ülesandeid ja peab enamasti tähtaegadest kinni; vajalikud õppetarbed on enamasti kaasas ja korras; osaleb enamasti aktiivselt tundides ja töötab enamasti kaasa; hoiab korras oma muud koolis kasutatavad vahendid/tarvikud, tema töökoht on korras. |
| 3 – rahuldav | Käitumishindega „rahuldav" hinnatakse õpilast, kes eksib kooli kodukorra vastu. Esineb tunnikorra rikkumisi: segab tundi, vajab keelamist ja tuleb ette õpetaja loata multimeediavahendite kasutamist. Tal esineb konflikte kaasõpilaste ja kooli töötajatega, puudub koostöövalmidus. Õpilane väldib kohustusi ning ei täida kõiki lubadusi. Õpilane hilineb sageli tundidesse ning puudub tundidest põhjuseta. Enamus aineõpetajad on andnud tema käitumisele hinnangu „rahuldav“. | Ei õpi järjepidevalt ega võimetekohaselt, kuid vastab mitterahuldavad hinded järele; jätab mõjuva põhjuseta aeg-ajalt täitmata koduülesandeid ega pea sageli tähtaegadest kinni; ei kanna alati kaasas vajalikke õppetarbeid, korrastab oma õppetarbed peale sellele tähelepanu juhtimist; aeg-ajalt osaleb aktiivselt tunnitegevustes, ent ei tööta järjepidevalt tunnis kaasa; korrastab oma muud koolis kasutatavad vahendid/ tarvikud nõudmise peale, tema töökoht on tavaliselt korratu (asjad laua peal ja sahtlis segamini). |
| 2 – mitterahuldav | Ei täida üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja kooli kodukorda, ei allu õpetajate/kooli töötajate/lastevanemate korraldustele. Õpilase käitumise võib hinnata mitterahuldavaks ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise või pikaajalise põhjuseta puudumise eest. | Ei õpi järjepidevalt ega võimetekohaselt, jätab mitterahuldavad hinded järele vastamata; ei täida tundides õpetajate nõudmisi; jätab pidevalt mõjuva põhjuseta täitmata koduülesanded ega pea kinni kokkulepitud tähtaegadest; ei kanna kaasas vajalikke õppevahendeid; õppetarbed on korrastamata, teeb seda peale korduvat tähelepanu juhtimist; ei tööta tunnis kaasa; tema töökoht on lohakas (asjad on laiali ja segamini). |
6. Hinde vaidlustamine
Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus vaidlustada pingutust nõudvate ülesannete hindeid kümne päeva jooksul pärast hinde teada saamist, pöördudes aineõpetaja ja/või klassijuhataja poole või esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega. Otsused tehakse ja neist teavitatakse taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
