Arebguvestluste läbiviimise kord
Tartu Veeriku Koolis
ÜLDSÄTTED
1. Arenguvestluste läbiviimise korra struktuur
Arenguvestluse läbiviimise kord koosneb kolmest suuremast osast: üldsätted, protseduurireeglid ja vormid. Protseduurireeglid aitavad tagada sujuva arenguvestluste korralduse ja määratleda vastutuse ning vormid võimaldavad infot hallata ja säilitada ühtse standardi järgi.
2. Arenguvestluste läbiviimise põhjendus
Arenguvestlus annab võimaluse süsteemse ja personaalse kontakti loomiseks iga õpilase ja lapsevanemaga.
3. Arenguvestluse mõiste
Arenguvestlus on arvamuste vahetus, mis peab viima üksteise paremale mõistmisele, motiveerima õpilast paremaid tulemusi saavutama. Arenguvestlus on regulaarne, hästi ettevalmistatud vestlus, kus arutatakse õpilase tulevikuplaane, pädevuste omandamise võimalusi ning lepitakse kokku tulevase perioodi tegevuste suhtes. Arenguvestluse käigus arutatakse, kuivõrd saab õpetaja õpilase püstitatud eesmärkide saavutamisele kaasa aidata.
Arenguvestluse ajaks on nii õpilane, lapsevanem kui õpetaja läbi mõelnud, mida soovitakse arutada seoses õpilase isikliku arenguga. Seda läbimõtlemist kergendab eneseanalüüsileht, mille õpilane saab koju kaks nädalat enne arenguvestlust.
Arenguvestluste eesmärk
Arenguvestluse laiemaks eesmärgiks on saavutada õppekavas sätestatud kasvatuseesmärgid.
Arenguvestluse konkreetsemad eesmärgid on:
• anda hinnang õppekavas sätestatud kasvatuseesmärkidest tulenevatele pädevustele õpilase eneseanalüüsi kaudu;
• leppida kokku eeloleva perioodi eesmärkides;
• leppida kokku arenguplaan eelolevaks perioodiks;
• aidata kaasa sellele, et õpilase enesehinnang paraneks.
Iga õpetaja ootuseks on, et:
• õpilased saavutaksid õppekavas sätestatud pädevused;
• koolis valitseks õpilase arengut toetav õhkkond;
• iga õpilasega toimuksid vähemalt üks kord aastas arenguvestlused, mille eesmärgiks oleks vastastikune tagasiside.
Et parandada ja täiustada oma oskusi, peavad õpilased ja nende vanemad teadma, milliste eesmärkide saavutamist neilt oodatakse ja millised on arenguvestluse eesmärgid.
Õpilased vajavad kedagi, kes aitaks neil vastata küsimusele: kuidas saaksin senisest paremini enda arengule kaasa aidata.
4. Arenguvestlus kui vastastikune kokkulepe
Tähtis on klassijuhataja, lapsevanema ja õpilase vahelise vastastikuse kokkuleppe sõlmimine arengueesmärkide püstitamise ja nende saavutamise teede sõnastamise kaudu. Oluline on, et arengueesmärgid oleksid selgelt defineeritud ja reaalsed võimalused nende saavutamiseks oleksid läbi arutatud. Õpilase arengueesmärgid tuleb sõnastada nii, et ta ise oleks nendega nõus. Õpilase arengueesmärgid peavad olema seotud õpilase eneseanalüüsiga ning nende eesmärkide saavutamist peab olema võimalik jälgida ja mõõta. Õpilase arengueesmärkide saavutamisel on klassijuhatajal ning lapsevanematel toetav ja abistav roll.
5. Arenguvestlus ja juhendamine
Arenguvestluse käigus võib tekkida vajadus juhendamise järele. Juhendamine võib olla vajalik õpilase enesearengu seisukohalt. Klassijuhataja saab asjatundlikult juhendada õpilasi ja lapsevanemaid ainult nendes küsimustes, mis puudutavad õppimist, õpetamist ja kasvatamist.
Õppimise, õpetamise ja kasvatamise küsimustes on vastava soovi korral klassijuhataja kohustatud juhendama õpilast ja lapsevanemat. Probleemid, mis kerkivad arenguvestlusel ning ei puuduta õppimist, õpetamist ja kasvatamist, lahendab klassijuhataja nõustamise teel.
6. Konfidentsiaalsusnõuded arenguvestluse läbiviimisel
Õpilase eneseanalüüsi tulemused on konfidentsiaalsed. Õpilase eneseanalüüsi tulemusi ei tohi avaldada kolmandatele isikutele. Klassijuhatajale arenguvestlusel teatavaks saanud informatsioon on konfidentsiaalne ja ei kuulu, ilma täiendava vestlusel osalejate kokkuleppeta, avaldamisele kolmandatele isikutele. Klassijuhatajale arenguvestlusel teatavaks saanud kriminaalse sisuga informatsioon tuleb edastada vastavalt seaduses sätestatud korrale.
7. Arenguvestlus ja hinne
Arenguvestlus tulemused ei mõjuta õpilaste hindeid.
PROTSEDUURIREEGLID
8. Arenguvestluste läbiviimise aeg
Arenguvestlust viiakse läbi regulaarselt üks kord aastas vastavalt klassijuhataja ja lapsevanema eelnevale kokkuleppele. Vajadusel või raskuste ilmnemisel võib arenguvestlusi korraldada ka sagedamini ja siis määratakse ka lühemad arenguperioodid.
Arenguvestluse läbiviija on klassijuhataja, vajadusel kaasab tugispetsialisti(d).
9. Arenguvestluste läbiviimine õpilaste liikumisel ja õpetaja vahetumisel
Kui õpilane saabub õppeaasta keskel teisest koolist, siis toimub erakorraline arenguvestlus õpilasega kuue kuu möödudes. Klassijuhataja vahetumisega kehtivad kõik õpilasega tehtud kokkulepped kuni järgmise arenguvestluseni. Uus klassijuhataja on kohustatud aktsepteerima kõiki õpilase arenguga seotud kokkuleppeid. Õpilase lahkumisel koolist kehtivad edasi kõik arenguvestlust puudutavad konfidentsiaalsuse nõuded.
10. Arenguvestluste ettevalmistamine.
Nii klassijuhataja, lapsevanem kui õpilane peavad arenguvestluseks ette valmistuma. Klassijuhataja annab (saadab e-kooli vahendusel vms) õpilasele eneseanalüüsilehe, mis võimaldab õpilasel ja tema vanemal arenguvestluseks valmistuda vähemalt kaks nädalat enne arenguvestlust. Klassijuhataja koostab enne arenguvestlust vestluse läbiviimise orienteeruva kava. Klassijuhataja püüab kavandamise kaudu ennetada vestluse käigus tekkivaid probleeme ja loob alternatiivid nende käsitlemiseks. Kui aga tegelik vestlus dikteerib kavandatust erinevat kulgu, siis õpetaja peab olema ka selleks valmis.
Arenguvestlus tuleb läbi viia kohas, kus puuduvad segavad asjaolud. Kui õpilase ja lapsevanema jaoks on tegemist esimese arenguvestlusega, siis klassijuhataja selgitab eelnevalt arenguvestluse läbiviimise protseduuri.
Arenguvestluse ajal püüab klassijuhataja aru saada, kuidas lapsevanem näeb oma lapse arengut ning kuidas klassijuhataja saab kaasa aidata selles osas lapsevanemat.
11. Arenguvestluste dokumenteerimine.
Arenguvestluse materjalid (õpilase vastused küsimustele, klassijuhataja märkmed vestluse käigus jm), samuti vestlusel räägitu on konfidentsiaalsed ja neid ei tohi avaldada kolmandatele isikutele ilma kõigi osapoolte eelneva nõusolekuta.
Kooli direktsioonile esitab klassijuhataja arenguvestluse tagasisidelehe, mis kajastab õpilase sõnastatud arengueesmärki ning vanema ja klassijuhataja abistavat ja toetavat rolli eesmärgi saavutamisel. Tagasisideleht kinnitatakse õpilase, lapsevanema ja klassijuhataja allkirjaga. Lapsevanem ja õpilane saavad tagasisidelehe koopia.
12. Arenguvestluste läbiviimine.
Edukas on selline arenguvestlus, mille käigus eelkõige õpilane aga ka lapsevanem saavad väljendada enda mõtteid, seisukohti ja arvamusi (ideaalis õpilane või lapsevanem räägib 80 protsenti ja klassijuhataja 20 protsenti). Vestluse käigus peab õpilasele ja lapsevanemale jääma aega kommentaarideks, küsimusteks, ettepanekuteks ja arvamusteks.
Arenguvestlust võiks näiteks alustada sellest, et paluda õpilasel öelda oma arvamus selle kohta, kui hästi ta enda arvates on täitnud eelmise arenguvestluse ajal kokkulepitut.
Arenguvestlusel võib klassijuhataja õpilasega vesteldes keskenduda järgmistele punktidele:
• Anda õpilasele teada, millele arenguvestlus keskendub, kaua kestab ja mis on arenguvestluse eesmärk.
• Tunnustada õpilase püüdlusi. Tunnustada tuleb ka õpilasi, kes ei ole saavutanud küll eesmärke, aga on üritanud. Palub tuua õpilasel mõned näited selle kohta, kus talle tundub, et ta on täitnud oma eesmärgid. Vajadusel aitab positiivsete näidete leidmisel.
• Küsib põhjendusi ja selgitusi ja näiteid selliste olukordade, käitumiste (pädevuste) kohta, kus õpilane näeb oma arenguruumi.
• Kui õpilane tunneb vajadust mingi probleemi lahendamiseks, siis püüab leida lahenduse, mis on mõlemale vastuvõetav ning elluviidav kolmandaid osapooli kaasamata.
• Koostab ühise tegevusplaani.
• Saavutab kokkuleppe ning palub õpilasel see tagasisidelehel sõnastada.
• Pärast vestlust analüüsib vestluse tulemusi.
Lapsevanemaga vesteldes keskendub järgmistele punktidele:
• Kuidas aidata lapsevanemat lapse arengu toetamisel ning õpilase arengueesmärkide saavutamisel.
• Vajadusel juhendab lapsevanemat.
Arenguvestluse käigus antav tagasiside õpilasele peab olema konstruktiivne ja arendav.
Sagedasti tuleb kontrollida, kas räägitu on arusaadav.
Tagasiside on efektiivsem, kui
• on seotud vastastikuselt aktsepteeritavate eesmärkidega;
• on seotud ainult tegevustega, mille üle õpilane ise kontrolli omab.
Arenguvestluse käigus antav tagasiside lapsevanemale peab olema konstruktiivne.
Juhendamine peab olema arusaadav ning pakutud lahendused olema aktsepteeritavad nii lapsevanema kui klassijuhataja poolt.
Arenguvestluse lõpus kinnitab nii õpilane, lapsevanem kui klassijuhataja allkirjaga arenguvestluse tagasisidelehe, näidates, et on jõutud ühiste kokkulepeteni ja need on kõikidele osapooltele arusaadavad.
13. Järeltegevused.
Arenguvestlusel saavutatud kokkulepete alusel võivad toimuda mitmed järeltegevused: täiendav arenguvestlus, juhendamine, saavutatu hindamine ning kokkulepete korrigeerimine, täiendav juhendamine jne. Kokkuleppel õpilase ja/või lapsevanemaga kaasatakse arenguvestluse järeltegevusse ka teisi õpetajaid ja koolitöötajaid ning vajadusel õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse korraldava struktuuriüksuse esindajaid või ametiisikuid.
14. Hinnangu andmine arenguvestlusele.
Hinnangu andmisel tuleb keskenduda järgnevatele küsimustele:
1. Kas õpilased ja lapsevanemad teavad enne eelseisvat arenguvestlust, millest räägitakse?
2. Kas õpilastel ja lapsevanemal on koopia eelmise aasta arenguvestluse tagasisidelehest?
3. Kas klassijuhataja loob avatud, vestlust soodustava õhkkonna arenguvestluse alguses?
4. Kas arenguvestlus on keskendunud nende probleemide väljaselgitamisele, mis takistavad õpilasel koolis veelgi paremini õppimast?
5. Kas vestlused julgustavad keskenduma lahendustele?
6. Kas lahendusteed, milles kokkulepped saavutati, on vastuvõetavad nii klassijuhatajale kui õpilasele?
7. Kas järgnevaks arenguperioodiks on eesmärgid kindlaks määratud?v 8. Kui kriitika on vajalik, kas siis vestlus on suunatud tegevuse, mitte isiku suunas?
9. Kas õpilasele ja lapsevanemale on antud küllaldaselt aega nende teemade käsitlemiseks, mis kerkivad esile vestluse käigus?
15. Arenguvestluse korraldamine ja vastutus.
Arenguvestluste protsessi koordineerib ja vastutab nende toimumise eest direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal.
Arenguvestluse valmistab ette ja viib läbi klassijuhataja. Vastutus kõikide protseduurireeglite täitmise eest lasub klassijuhatajal. Arenguvestluse läbiviimise kuupäeva lepib personaalselt õpilasega ja lapsevanemaga kokku klassijuhataja. Arenguvestluse protseduuri ja tingimuste muutmise ettepanekuid on võimalik pidevalt teha kirjalikult direktori asetäitjale õppe- ja kasvatustöö alal. Muudatuste sisseviimisel hakkavad need kehtima uuest õppeaastast.
Õpilasel ja lapsevanemal on õigus esitada 10 päeva jooksul peale arenguvestlust direktori asetäitjale õppe- ja kasvatustöö alal apellatsioon. Apellatsioon vaadatakse läbi kümne päeva jooksul.
