Meie koolis on traditsiooniks saanud 5. klassi ajaloo õppimise alustamisel uurida oma suguvõsa vanu esemeid, et õppida neid väärtustama. See loovülesanne on lõimitud kirjandusega.
Oodatavad õpitulemused
Õpilane
1) kasutab kontekstis mõisteid kirjalik allikas, suuline allikas, esemeline allikas;
2) leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid;
3) töötab lihtsamate allikatega;
4) oskab koostada lihtsamat ajaliini ja lühijuttu ajaloolisest esemest ning mineviku eluolust.
Ülesande kirjeldus:
• millise ajalooallikaga on tegu (esemeline, kirjalik, suuline, audiovisuaalne);
• kirjelda valitud ajalooallikat (kui vana see on; milleks seda kasutati, millest see tehtud on jms);
• pane selle kohta kirja mõni selle allikaga seotud mälestus (küsi vanema abi!).
Joonista või kleebi juurde pilt sellest ajalooallikast.
Meie ajalooõpetaja Ester Barkala kogemus:
Õpilaste kirjutatud uurimuslikud lood, kus 5. klassi lapsed said suhelda vanemate ja vanavanematega, näitavad, kui oluline on teada ja hoida oma suguvõsas, perekonnas alles hoitud esemeid. Õpetajana oli äärmiselt põnev lugeda näiteks põlvest põlve pärandatavatest ehetest, kunstitöödest, mänguasjadest, aga ka pressrauast, Piiblist ja vanadest autodest. Kõik see on süvendanud õpilaste ajaloohuvi ja tahet hoida nii esemeid kui lugusid nende kohta.
Ajalooklassis 220 on võimalus paremaid ja huvitavamaid töid lugeda ja vaadata!