20.02.2025 käisime 7.b klassiga Tartu päästekomandos, kus toimus "Kaitse end ja aita teist" koolitus. Lähemalt tutvusime tule- ja veeohutuse teemadega.
Tuleohutuses rääkis Rene, et väikseid põlenguid saab kustutada vee, liiva ja tuletekiga. Pannil põlema läinud toitu kustutatakse kaane peale panemisega. Rasva põlengu ajal on väga tähtis, et panni ei üritata veega kustutada. See võib põhjustada tule pritsimist ja levikut. Samuti tuleks hoiduda katkiste juhtmete kasutamisest, telefoni voodis hoidmisest ja mitmeks päevaks laadima jätmisest. Kui kasutada pikendusjuhet, siis ei tohi seda ülekoormata ja pikendusjuhtmes ei tohi olla teist pikendusjuhet. Tulel on vaja põlemiseks õhku/hapnikku, temperatuuri ja põlevmaterjali. Kui hapnikku pole, siis tuli kustub.
Veeohutuses rääkisid Jan Martin ja Juri, kuidas kasutada päästevesti ja -rõngast. Saime teada, et jääl ei tohi riskida. Õppisime, kuidas käituda, kui näed uppujat. Oli uskumatu teada saada, et veekogude juurest varastatakse olulisi infosilte. Nii võib keegi kaotada oma elu. Samuti saime teada, et veekogude stendidel olevad numbrid on üliolulised asukoha määramisel. Ujuma minnes tuleb olla alati ettevaatlik, tutvuda kohaga ning joobes on ujumine täiesti keelatud.
Lõhkekeha leidmisel tuleb helistada 112, märgistada koht ning käituda põhimõtetel “ära käpi ega näpi” ja “kui näed pommi, näeb pomm ka sind”. Kahtlaseid esemeid ei tohi mitte mingil juhul liigutada – need on toodetud ennekõike sõjapidamise eesmärgil ja mõeldud tapmiseks, vigastuste või suurte purustuste tekitamiseks. Seistes ei muutu lõhkematerjal ohutumaks, pigem vastupidi.
Jalakäijana liikluses ole nähtav, jälgi ümbrust ja ära ole telefonis ega kasuta kõrvaklappe. Enne teeületust peatu, vaata, veendu. Sõidukijuhina ole kaine, autos kasuta turvavööd, ära huligaanitse, jälgi teed ning arvesta teiste liiklejatega.
Kas sa teadsid, et päästeautodes on mootorsaed, tuletekk on kodus köögis väga vajalik, uppuja ei karju nagu filmides, veekogudel on oma number, päästjatel on palju Saaremaa vett ja liivaga saab väga hästi tuld kustutada? Meie saime teada!
Koolitus oli ülipõnev ning päästetöötajad olid väga toredad. Kõige põnevam oli päästeauto tutvustus, päästerõnga viskamise harjutamine (väga raske!), ämbris tule tegemise ja kustutamise näide ja lõpuks kuulsime ka päästeauto sireene.
Paljud 7.b klassist oleks nõus Tartu päästekomandosse tagasi minema ja seal töötama. Töö tundus raske, ohtlik, stressirikas, pingutust nõudev, aga väga põnev ja vajalik. Mina soovin minna 9. klassis päästja töövarjuks, sest siis on võimalik tutvuda komandoelu ja igapäevaste tegemistega. Kõigi Eesti komandode peale on üheksa naistöötajat ja see arv kasvab iga aastaga.
Kaitse end ja aita teist!
Eha Mari Maasik, 7.b
