FIRST LEGO League Eesti finaal
- Üksikasjad
Käesoleva hooaja FIRST LEGO League Eesti finaal toimus 28.-29. märts 2026 Rakveres, milles võtsid mõõtu 35 paremat meeskonda üle Eesti.
Võistluse käigus tuli robotil võistlusväljakul lahendada ülesandeid. Samuti oli võistluse üheks osaks teemakohase innovatsiooniprojekti esitlemine.
Tartu Veeriku Kooli esindas finaalis võistkond LegoMind. Võistkonda kuulusid: Lasse Holland (6.d), Ranno Kupper (7.b), Grete Kruus (8.d), Rimo Kupper (9.a), Ott Robin Uusmaa (9.a), Markus Nachbar (9.d).
Võistlusel saavutati nii robotimängus kui ka üldarvestuses II koht.
Eelkool 2026/2027 õa
- Üksikasjad
Tartu koolide karikavõistlused jäähokis
- Üksikasjad
Tartu Veeriku Kooli võistkond saavutas 13. märtsil 2026 Tartu koolide karikavõistlustel jäähohis 4.–6. klassi arvestuses esikoha. Võistkonda kuulusid Robert Petuhhov (6.a), Raul Kiivikas (5.a) ja Armin Veski (4.d).
"100 minutit AHHAAd" Tartu Forseliuse Koolis - 18. märts 2026
- Üksikasjad
18. märtsil osales Tartu Veeriku Kooli võistkond Tartu Forseliuse Kooli poolt korraldatud loodusainete praktiliste tööde võistlusel “100 minutit AHHAAd”.
Tartu linna viieteistkümne põhikooli konkurentsis saavutati 1. koht.
Võistkonda moodustasid Marten Laanemaa (8.b), Uku Maru Evert (8.b), Kert Kristjan Kiss (8.d), Kristo Taaniel Rämmer (8.d).
Pastakate näitus 2026
- Üksikasjad
Tartu Veeriku Kooli aula ees on avatud õpetaja Ester Barkala pastakate näitus.
Õpetaja Barkala alustas pastakate kogumist 2004. aastal ning praeguseks on tema kogus umbes 1000 pastakat. Alates eelmisest aastast kuulub ta ka Eesti Pastakakogujate Seltsi ridadesse. Käesolev näitus on Veeriku koolis juba teist korda (esimene toimus 2023. aastal).
Pastapliiats on kõigile tuntud igapäevane kirjutusvahend. Iga päev kasutavad miljonid inimesed maailmas kirjutamiseks nn pastakat kuid mis see pastapliiats siis õigupoolest on?
Pastapliiats on sulepeataoline kirjutusvahend, milles kasutatakse tindi asemel õhu eest kaitstud trükivärvipastat. Esimesena patenteeris pastapliiatsi 1888. aastal ameeriklane John Loud (1844–1906). Paraku oli tema pliiats liiga kare, et sellega tähti kirjutada. 20. sajandil hakati pastapliiatsi arendamisega uuesti tegelema ning esitati palju patenditaotlusi.
Juudi soost ungarlane László József Bíró leiutas tänapäevase pastapliiatsi 1938. aastal Ungaris ja patenteeris selle 1943. aastal Argentiinas. Bíró töötas tol ajal ajalehe toimetajana ning märkas, et ajalehtede trükkimisel kasutatav tint kuivab kiiresti, jätab paberi kuivaks ega määri. Seetõttu püüdis ta pastapliiatsis kasutada sarnase koostisega tinti.
Leiutis sai pärast II maailmasõja lõppu kiiresti populaarseks. Loomulikult leidus mitmeid leiutajaid eri maailmanurkadest, kes püüdsid Bíró leiutist kopeerida või midagi originaalsemat luua, kuid jätkuvalt on just Bíró nimi leiutajana au sees. Tema sünnimaal Ungaris on 29. september (Bíró sünnipäev) kuulutatud leiutajate päevaks. 1945. aasta jõuludeks olid pastapliiatsid müügil Suurbritannias, Argentiinas ja Ameerika Ühendriikides. Esimesed pastapliiatsid olid aga väga kallid – vendade Bíróde patendil põhinevate pastapliiatsite hind küündis tänapäevases vääringus umbes 130 euroni.
Kuidas ja millal jõudsid pastapliiatsid Eestisse?
Õpetaja Esteri isiklik meenutus:
„Sain oma esimese pastapliiatsi 6. klassis (1967. aastal).“
Esimene pastakate kogujate kokkutulek toimus 26. jaanuaril 2008. aastal Viljandis.
